Järjest sagedamini pöördub maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu poole, kes väidetavalt on omandanud maksuvõlgnikust äriühingu ettevõtte ning jätkanud sarnast majandustegevust. Sellise maksuhalduri tegevuse seaduslikuks aluseks on maksukorralduse seaduse § 37, mis sätestab, et ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule.
Siinkohal peab selgitama, mis vahe on mõistetel „äriühing“ ja „ettevõte“. Äriühing on äriseadustiku kohaselt täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Seega ühe äriühingu koosseisus võib olla mitu ettevõtet. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.
Igapäevane on olukord, et võlgnikust äriühingu suhtes on algatatud pankrotimenetlus, toimub likvideerimine või on registripidaja algatanud äriühingu suhtes sundlõpetamise. Sellistel juhtudel toimub teatud ajal maksuvõlgnikust äriühingu registrist kustutamine. Kuidas mõjutab aga maksuvõlgnikust äriühingu registrist kustutamine maksuhalduri poolt algatatud maksumenetlust, mille eesmärgiks on maksuvõlgnikust äriühingu maksuvõla sissenõudmine ettevõtte omandajalt?
Sageli on ekslikult eeldatud, et maksuvõlgnikust äriühingu maksuvõlga ei saa ettevõtte omandajalt sisse nõuda, kui esialgne võlgnik on registrist kustutatud.Riigikohus on 04.12.2009.a teinud otsuse nr 3-3-1-75-09, milles on selgitatud et juriidilise isiku õigusvõime lõppemine on üks MKS § 31 lg 3 p-s 6 nimetatud “muudel seadusega sätestatud juhtudel” aset leidvatest maksukohustuse lõppemise alustest. Kuna õigusi ja kohustusi omab õigusvõimeline juriidiline isik, siis tähendab juriidilise isiku registrist kustutamine tema õiguste ja kohustuste, sh maksukohustuste lõppemist. Kui maksuhaldur soovib rakendada MKS § 40 lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima.
Eeltoodud kohtulahendist tulenebki ekslik seisukoht, et kui maksuhaldur on maksumenetlust alustanud ajal, kui maksuvõlgnikust äriühing on juba registrist kustutatud, siis ei ole maksuvõla sissenõudmine ettevõtte omandajalt võimalik, kuna maksuvõlgnikust äriühing on registrist kustutatud ja tema maksukohustused on lõppenud.
Siiski ei ole maksuvõlgnikust äriühingu registrist kustutamine see asjaolu, mis välistaks ettevõtte ülemineku menetluse läbiviimise. Maksuhaldur on seisukohal, et kuna ettevõtte üleminek toimus enne maksuvõlgnikust äriühingu registrist kustutamist, on maksukohustused läinud üle ettevõtte omandajale.
Maksuhalduri positsiooni on toetanud ka kohus oma 05.06.2013.a lahendis nr 3-12-2681 selgitades, et kui maksukohustuslasel, kellel algselt maksuvõlg tekkis ei ole enam õigusvõimet, ei tähenda seda, et maksuhaldur ei saaks seetõttu teha vajalikke toiminguid maksumenetluse läbiviimisel ning koguda vajadusel tõendeid ja teavet kolmandalt isikult, et teha kindlaks maksukohustuse üleminek MKS § 37 alusel. Maksukohustuste üleminekul ei oma ettevõtte üleandmise korral tähendust asjaolu, et ettevõtte üle andnud isik oleks ettevõtte üleandmise tuvastamise ajal õigusvõimeline. Maksukohustuse ülemineku puhul on oluline, et ettevõtte üle andnud isik oli õigusvõimeline ajal, kui maksukohustus ettevõtte omandanud isikule üle läks. Maksuhaldur peab saama läbi viia maksumenetlust ning täita MKS §-des 10 ja 11 sätestatud õigusi ja kohustusi.
Kohus nõustub märkinud lahendis, et kui maksuhaldur soovib rakendada MKS § 40 lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (vt Riigikohtu 04.12.2009 lahend nr 3-3-1-75-09). Antud juhul nähtuvalt vaidluse asjaoludest sellise olukorraga tegemist ei ole. Kui maksuhaldur ei saaks viia läbi peale juriidilise isiku registrist kustutamist maksumenetlust kontrollimaks, kas esineb MKS § 37 sätestatud olukord, siis oleks vastav maksukorralduse säte sisutühi.
Juhul, kui maksuhaldur on alustanud ettevõtte omandaja suhtes maksumenetlust, mille eesmärgiks on ettevõtte ülemineku tuvastamine ja sellest tulenevalt ka maksuvõla tasumise nõudmine, on tegemist keeruka ja mahuka menetlusega. Nagu selgub ei kaitse maksuvõla tasumise kohustuse tekkimise eest ka see, kui maksuvõlgnikust äriühing on registrist kustutatud. Keskenduda tuleb maksumenetlusele, mille käigus maksuhaldur kogub tõendeid ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ning selle menetluse keerukuse tõttu on alati kasulik kasutada õigusabi. Maksuhalduri poolt istuvad menetlusaluse ettevõtja vastas ju suurte kogemustega juristid.