Oтчеты - Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ

Õigus käia spordiklubis

Bert on aktiivne Z-põlvkonna ehk iGeni noormees, kes on viimased aastad peaaegu iga päev käinud treenimas ühes Eesti mainekas spordiklubis. Temast on saanud Eesti fitnessimaastikul tuntud suunamudija ja TikToki sisulooja. Selles spordiklubis käimisest on saanud Berdi igapäevaelu oluline osa, sest ta veedab seal vähemalt paar tundi päevas. Ülejäänud ajal tegeleb ta teiste suunamudijate nõustamise ning videotöötlusega.

Bert hakkas aktiivselt sportima vahetult pärast keskkooli lõpetamist. Keskkoolis oli ta ülekaaluline nooruk, kelle elu lahutamatuks osaks olid arvutimängud. Sporti Bert sel ajal ei harrastanud, sest arvutimängud tundusid palju lõbusamad ja huvitavamad. Pidev istumine ja rämpstoidu söömine jätsid aga tema tervisele oma jälje.

Vahetult enne kooli lõpetamist pidid kõik lõpetajad käima kooliõe juures tervisekontrollis. Berdile öeldi visiidi ajal, et ta on end väga käest lasknud ning Terviseportaali tehti märge tema ülekaalulisuse kohta. Berdi jaoks oli see äratuskell. Ta rääkis juhtunust ühele klassikaaslasele, kes mainis seda oma õhtuses story’s. Selle tulemusena sai Bert üle kooli tuntuks „paksukeseks“. Bert oli saadud kommentaaridest väga häiritud, mistõttu seadis ta eesmärgiks saada väga heasse vormi, et järgmisel klassikokkutulekul kõigile õelutsejatele koht kätte näidata ja nad kadedaks teha. Selleks otsustas ta osaleda suures fitnessiväljakutses ning liituda oma kodulinna maineka spordiklubiga.

Valitud treeningprogramm toimis hästi. Berdi motivatsioon, valitud toitumisviis ja treeningkava tõid edu ning ta saavutas ihaldatud vormi. Ta otsustas jagada oma muutumise lugu internetis ning kujundas sellest endale omamoodi äri.

Probleem sai alguse ühest sügisesest päevast, mil Bert tavapäraselt spordiklubisse läks. Seal nägi ta uut administraatorit. Administraator oli veidi tüsedama kehaehitusega ning Bert küsis temalt: „Miks sa end käest oled lasknud? Spordiklubi töötajatele on ju treenimine tasuta.“ Administraator solvus selle peale. Tegelikult oli tema kehakuju põhjuseks rasedus, mida ta oli seni kõrvaliste isikute eest varjanud. Administraator otsustas rääkida Berdi kohatust käitumisest klubi juhatajale. Klubi juhataja oli juhtunust marus, sest ta teadis hästi Berdi enda lugu sellest, kuidas ülekaalulisest noorukist sai tuntud fitness-suunamudija. Juhataja leidis, et sellisel silmakirjalikul käitumisel ei ole nende spordiklubis kohta. Lisaks sellele oli Bert rikkunud ka teisi spordiklubi reegleid, kuid selle peale oldi seni silm kinni pigistatud. Näiteks oli ta jaganud teistele spordiklubi külastajatele treeningnõuandeid, mis vähendasid klubi personaaltreenerite töömahtu. Samuti olid tema spordiklubis filmitud videotesse jäänud kõrvalised isikud.

Juhataja tegi klubi juhatusele ettepaneku lõpetada Berdi liikmeleping. Ka juhatus leidis, et Berdi käitumine on sobimatu, ning Berdile saadeti e-kiri, milles teatati, et tema liikmeleping lõpetatakse ühepoolselt. Samas märgiti, et jooksva kuu eest kuutasu ei võeta. Teate kättesaamisel oli Bert sügavalt häiritud. Tema hinnangul oli tegemist tõsise löögiga tema mainele ja elukorraldusele, sest tema senine eluviis oli üles ehitatud selle spordiklubi külastamisele.

Bert otsustas pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Ta esitas hagi, kus palus tuvastada lepingu ülesütlemise tühisuse. Berdi hinnangul ei ole ta lepingut rikkunud ning liikmelepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Ta väidab , et igal inimesel on õigus võimalikult heale tervisele ning Eestis kehtib sõnavabadus. Lisaks viitab ta Eesti Spordi Harta põhimõttele, mille kohaselt peab igaühel olema võimalus kuuluda spordiklubisse ja kasutada selle võimalusi. Bert toob esile, et pärast lepingu lõpetamist on ta stressi tõttu juurde võtnud seitse kilogrammi kehakaalu ning tema sportlikud näitajad on halvenenud. Samuti on mitmed suunamudijad temaga koostöö lõpetanud. Seetõttu nõuab ta lisaks, et kohus mõistaks spordiklubilt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.

Spordiklubi vaidleb hagile vastu ning leiab, et lepingu ülesütlemise avaldus oli nii vormiliselt kui ka sisuliselt õiguspärane ja kehtiv. Kostja hinnangul ei pane seadus talle kohustust sõlmida lepinguid kõigi soovijatega ega loobuda lepinguvabaduse põhimõttest. Samuti leiab kostja, et tal puudus kohustus ülesütlemisavaldust põhjalikumalt põhjendada. Spordiklubi märgib, et hagejal on oma kodulinnas võimalik kasutada enam kui 200 teist spordiklubi ja -rajatist, sealhulgas võimlaid, staadioneid, väljakuid ja spordikeskusi. Seetõttu ei ole kostja oma tegevusega kuidagi kahjustanud hageja tervist ega piiranud tema sportimisvõimalusi. Lisaks toob kostja välja, et klubi kodukorra kohaselt oodatakse kõikidelt klientidelt viisakat käitumist ning seda, et nende tegevus ei häiriks ega kahjustaks teiste klientide ja töötajate heaolu.

Oled kohtunik ja Sinu ülesanne on vaidlus lahendada. Millise otsuse peaks kohus tegema?

Kaasuse lahendamisel tugine eeskätt Eesti Vabariigi põhiseadusele.

Abistavad küsimused

1. Kas spordiklubi rikkus Berdi põhiõigusi ja -vabadusi? Kui jah, siis milliseid?
2. Kas spordiklubil oli õigus Berdiga sõlmitud liikmeleping ühepoolselt ja põhjust täpsemalt välja toomata e-kirja teel lõpetada?
3. Kas Berdi käitumine oli selline, mis peaks kaasa tooma lepingu lõpetamise?
4. Kas vaidluse lahendamist mõjutab asjaolu, et Berdil on oma kodulinnas võimalus kasutada ligi 200 muud spordiklubi ja -rajatist?
5. Kas kohus peaks tuvastama lepingu ülesütlemise tühisuse?
6. Kuidas lahendada Berdi mittevaralise kahju hüvitamise nõue spordiklubi vastu? Kas spordiklubi peaks maksma Berdile hüvitist?

Arvutikelmuri viimane kõne

Innukas nutiajastu nooruk Kermo otsustab hakata tehisaru abiga pensionäridelt raha välja petma. Kermo loob endale tehisaru agendi, kellest saab tema suurim sõber ja abiline pettuste toimepanemisel. Ta paneb loodud tehisaru agendile nimeks Uuno ning suudab ta aja jooksul suurepäraselt välja õpetada. Uuno hakkab Kermo korraldusel ka ise pensionäridele telefonikõnesid ning pettustega seotud muid toiminguid tegema. Üheskoos teevad nad kahe kuuga üle 800 telefonikõne ning Kermo kogub Uuno abiga Mauritiusel asuvale offshore-pangakontole 300 000 eurot.

Ühel sombusel sügispäeval oli Kermol tavaline tööpäev. Hommikul istus ta oma Ülemiste Citys asuvas üürikorteris arvuti taha ning hakkas petukõnesid tegema. Kella poole kümne paiku tegi ta päeva seitsmenda kõne, mille võttis vastu 72-aastane pensionär Maimu. Kermo selgitas Maimule, et ta töötab Sotsiaalkindlustusametis ning nende info järgi kanti Maimule eelmisel kuul üle 50 eurot vähem pensionit, kui oleks pidanud. Maimule oligi tundunud, et raha oli kuu lõpus jäänud alles kuidagi vähevõitu, ning küsis seetõttu, kuidas ta 50 eurot kätte saab. Kermo küsis Maimu isikukoodi ning ütles, et Maimule tuleb nüüd Smart-ID teavitus ja ta peab sisestama PIN2-koodi. Maimu sisestaski PIN2-koodi. Kermo ütles, et 50 eurot laekub Maimu kontole paari päeva jooksul. Sellega telefonikõne lõppes. Tegelikkuses registreeris Kermo oma seadmesse Maimuga seostatud Smart-ID konto, mis võimaldas tal Maimu nimel pääseda ligi e-teenustele ja anda tema nimel kinnitusi, sh teha pangaülekande.
Sama päeva õhtul hakkas Maimu nagu tavapäraselt „Aktuaalset kaamerat“ vaatama. Saate esimeses osas räägiti, kuidas petukõnede arv Eestis on suurenemas. Samuti selgitati, et riigiametnikud ei küsi kunagi inimestelt PIN-koode ega palu neid kuhugi sisestada. Maimule tuli meelde hommikune telefonikõne ning tal tekkis kahtlus, et teda on petetud. Seejärel internetipangas oma kontojääki kontrollides nägigi Maimu, et tema kontolt on 1000 eurot kantud Mauritiusel asuvale pangakontole.

Maimu oli šokeeritud ega osanudki kohe reageerida. Uudistesaates öeldi, et pettuse korral tuleb ühendust võtta panga ja politseiga. Maimu on aga vanamoodne inimene, kes politseid ega panka väga ei usalda. Ta ketras päevasündmusi oma peas senikaua, kuni ühel hetkel tundus talle, et helistaja hääl oli väga sarnane tema parima sõbranna Tiiu lapselapse Kermo omaga. Maimu otsustas, et tal pole midagi kaotada ning see võib olla imepärane võimalus petturitele kätte maksta. Vanaproua kirjutas hommikul helistanud numbrile järgmise sõnumi:
„Sa igavene poisikratt! Kanna mulle kohe 1000 eurot tagasi ja palu vabandust! Kui raha homseks minu käes ei ole, lähen politseisse ja Sina lähed igaveseks trellide taha. „Pealtnägijale“ on mul juba kiri valmis kirjutatud – kui Sa raha tagasi ei kanna, saab kogu Eesti riik teada, milline lurjus Sa oled. Sinu vanaema pööraks hauas ringi, kui ta teaks, millega sa tegeled, Kermo! Tiiu sõber Maimu“.

Kermo ärkas järgmisel hommikul ning valmistus järjekordseks tööpäevaks. Arvuti taha istudes nägi ta aga ebameeldivat üllatust. Maimu sõnumi lugemise järel mõistis kelm, et sellest olukorrast ta puhtalt ei pääse. Tegelikult Kermole eriti ei meeldinudki enam elukutselise kelmi amet ning ta oli juba nädalaid mõelnud karjäärivahetusele. Seetõttu otsustab ta ise politseisse pöörduda ning rääkida Maimult raha väljapetmisest. Uurija küsib Kermolt sedagi, miks ta otsustas nende poole pöörduda. Kermo räägib, kuidas Maimu teda ähvardas, ning näitab uurijale pensionäri kirja. Kermo hinnangul on ta väljapressimise ohver.

Kermo peetakse arvutikelmuses (KarS § 213 lg 1) kahtlustatavana kinni ning üheskoos prokuröri ja uurijatega minnakse tema kodu läbi otsima. Sealt leitakse muuhulgas Kermo arvuti, mida ta kasutas kelmuste toimepanemiseks. Prokurör kahtlustab, et tegelikke ohvreid võib olla palju rohkem ning arvutist võiks selle kohta ka tõendeid leida. Rüperaal on aga salasõnaga kaitstud ning menetlejad selle sisule ligi ei pääse. Prokurör annab seejärel Kermole mõista, et ta peab ütlema arvuti salasõna. Niigi pabinas Kermo ei mõtle pikemalt järele ning avaldabki prokurörile arvuti salasõna. Nagu võis arvata, leitakse arvutist hulganisti tõendusmaterjali palju suuremas ulatuses pettuste kohta, kui Kermo alguses uurijale üles tunnistas. Asi jõuab peale uurimist kohtusse.

Oled kohtunik. Sinu ülesandeks on lahendada kaasus.

Kaasuse lahendamisel tugine eeskätt Eesti Vabariigi põhiseadusele.

Abistavad küsimused

1. Kas Kermo rikkus Maimu põhiõigusi ja -vabadusi? Kui jah, siis milliseid?
2. Kui leiad, et Kermo on kuriteos süüdi, siis milline karistus võib teda oodata? Kas karistuse määramisel tuleks arvestada, et Kermo pöördus ise politseisse või ka seda, et Maimu oli hoopis liiga hooletu PIN-koodi võõra palvel sisestamisel? Milliseid asjaolusid tuleks (veel) karistuse mõistmisel arvestada?
3. Kas nõustuksid Kermoga, et Maimu pani toime väljapressimise? Kas Maimu vastutuse võiks välistada see, et ta langes kuriteo ohvriks ja püüdis lihtsalt omal käel raha tagasi saada?
4. Kas Kermo pidi menetlejale enda arvuti salasõna avaldama või võinuks ta sellest keelduda? Kuidas mõjutab see Kermo süüküsimust
5. Kas kriminaalvastutus võib ees oodata ka Uunot?
    

Viimane peatükk?

Pilvi on Käbi valla kõige toredam raamatukogutädi. Teda armastavad nii lapsed kui ka pensionärid. Pilvi on mitu korda saanud vallalt autasusid kohalike lugemishuvi suurendamise ning kogukonna elavdamise eest. Naine korraldab aeg-ajalt mitmeid üritusi, kus käib kohal palju rahvast. Viimati korraldas ta õhtuse lugemisdisko, kus osales ka inimesi väljastpoolt Käbi valda.

Peagi märkas Pilvi, et raamatukogus on arvuti kasutamise järele vajadus suurenenud, sest aina rohkem pensionäre loeb seal digitaalseid ajalehti. Raamatukogus oli aga ainult üks arvuti ning seetõttu kirjutas Pilvi Käbi valla ametnikule, et paluda arvuteid juurde. 

Vallavalitsuse värskelt tööle võetud ametnik Heldur oli oma töövestlusel lubanud valla rahaasjad korda ajada ning seda ta ka esimesest tööpäevast alates tegema asus. Nähes Pilvi kirja, milles naine palus raamatukogule arvuteid juurde, hakkas Heldur uurima, mis seis vallas raamatukogudega on. Ametnik avastas, et Käbi vallas on lausa neli raamatukogu, mis elanikke teenindavad. Vallaelanikke on 4000, mistõttu Heldur mõtles, et vald pole nii suur, et oleks vaja sedavõrd palju raamatukogusid.

Heldur mõtiskles, et tänapäeval on olemas isegi selline teenus, et raamatukogust tuuakse teavikud vajaduse korral koju kätte, mistõttu ei pea kõigil kodu lähedal raamatukogu olema, sest laenutusteenus on kättesaadav ka kaugemal elavatele vallaelanikele. Arvestades seda, et Pilvi raamatukogule on vald seni kõige rohkem kulutusi teinud, pidas Heldur vajalikuks just selle sulgemist. Heldurile jäi silma, et Pilvi raamatukogu oli vallas kõige kulukam, sest seal korraldati sageli erinevaid üritusi ning pakuti kaasaegseid mugavusi – näiteks hubane õueala ja PlayStationi kasutamise võimalus. Heldur ei mõistnud, miks peaks sellistele asjadele valla raha kulutama – kui inimesed tahavad pidutseda või arvutimänge mängida, siis tehku seda oma kodus ja enda raha eest.

Heldur saatis Pilvile kirja, et raamatukogu ei saa arvuteid juurde ning Pilvi raamatukogu suletakse nädala pärast, sest vald ei näe enam vajadust selle ülalpidamiseks. Lisaks kirjutas Heldur, et Pilvil ei olnud tegelikult õigust raamatukogutädina töötada, sest selleks on vaja kõrgharidust, mida Pilvil ei ole. Seega on raamatukogu juba pikka aega õigusvastaselt käitunud. Raamatukogu sulgemisega jääb Pilvi oma tööst ilma.
Pilvi oli sellisest teatest ahastuses. Raamatukogu oli tema ja ilmselt ka paljude teiste külastajate jaoks parim koht, kus aega veeta. Pilvi oli aastate jooksul andnud endast kõik, et teha raamatukogu atraktiivseks ja koduseks kohaks, kuid nüüd tahetakse kogu tema elutöö lihtsalt hävitada. Pilvi arvates on ta sündmuste korraldamisega andnud hindamatu panuse kogukonna arengusse. Ilma valla rahastuseta ei ole raamatukogu ülalpidamine kõigi mugavuste säilitamisega võimalik.

Ühtlasi leidis Pilvi, et tal oli täielik õigus raamatukogutädina töötada, sest kõrgharidus peab olema raamatukogu direktoril, kelleks on Ülo. Kuigi Pilvi vahepeal abistas direktorit, siis olid Pilvi allkirjastatud töölepingu ametijuhendis kirjas sellised tööülesanded, mis pole direktoritööle omased. Samuti oli Pilvi palk direktori omast palju madalam. Pilvi ei tahtnudki rohkem raha teenida, tema soov oli lihtsalt teha tööd, mida ta armastab.
Ann, kes läks raamatukokku raamatuid tagastama, märkas Pilvi õnnetut meelt ning uuris, mis naisele muret teeb. Pilvi kurtis probleemi ning Ann eduka juristina andis Pilvile nõu pöörduda raamatukogu sulgemise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse. Seda Pilvi ka tegi.

Oled halduskohtu kohtunik ja Sinu ülesanne on lahendada Pilvi ja Käbi Vallavalitsuse vaheline vaidlus. Millise otsuse peaks kohus tegema?

Kaasuse lahendamisel soovitame õigusaktidest tugineda peamiselt Eesti Vabariigi põhiseadusele. Abi võib olla ka rahvaraamatukogu seadusest.

Abistavad küsimused

1. Milliseid Pilvi põhiõigusi ja -vabadusi raamatukogu sulgemisega riivatakse?
2. Milliseid vallaelanike põhiõigusi ja -vabadusi raamatukogu sulgemisega riivatakse?
3. Kas Helduri põhjendused raamatukogu sulgemiseks olid õigustatud?
4. Kas ja millistel kaalutlustel oleks õigustatud Pilvi raamatukogu allesjätmine ning mõne muu raamatukogu sulgemine Käbi vallas?
    

Mis see on?

Riigikohtu kaasuskonkurss pakub 9.–12. klassi õpilastele põneva võimaluse asetada end õigusemõistja rolli ning lahendada kaasusi, mille sarnastega puutuvad kohtunikud kokku iga päev. Konkurss toimub sel aastal juba 21. korda. 

Kuidas konkursil osaleda?

Nii nagu varasematel konkurssidel, saab ka sel aastal valida kolme kaasuse vahel: esindatud on haldus-, karistus- ja tsiviilõigus. Kaasuse lahendamiseks on mitu võimalust – kirjaliku kohtulahendina või loovas vormis.Tööde esitamise tähtaeg on 15. detsember 2026. 
 

Kuidas kaasust lahendada?

Kõige olulisem on, et lahendus lähtuks sinu õiglustundest ja väärtushinnangutest. Teatavasti ongi õigus headuse ja õigluse kunst.

1. Nii, nagu seda tehakse kohtus. Esita esmalt lühidalt mõlema poole argumendid, sõnastades need kas kohtukõnena, kirjaliku nõudena või mõnel muul viisil. Seejärel too välja kohtuniku argumentatsioon ja otsus. Kaasuse lahendamisel soovitame õigusaktidest tugineda peamiselt Eesti Vabariigi põhiseadusele. Žürii hindab töid kahes vanuserühmas: põhikooli ja gümnaasiumi arvestuses. Kirjaliku konkursitöö kirjutamisel ei ole lubatud tehisaru kasutada!
2. Loovas vormis nagu essee, luuletus, joonistus, video vms. Lahendusel ei pea olema kindlat struktuuri ning seaduste kasutamine otseselt lisapunkte ei anna, kuid kui soovid neid oma töösse põimida, on see loomulikult lubatud. Žürii hindab töid kahes vanuserühmas: põhikooli ja gümnaasiumi arvestuses.

Kuidas vormistada?

Kaasuse maksimaalne pikkus võib olla neli A4 lehekülge arvutikirjas (v.a loovtöö), kirjastiilis Times New Roman, kirjasuurusega 12 punkti ning 1,5-kordse reavahega.

Kuidas tööd esitada?

• Töö palume saata hiljemalt 15. detsembril veebivormi kaudu. Palun veendu, et oled veebivormi lisanud kõik kohustuslikud kontaktandmed (need on tähistatud punase tärniga*).
• Paberkujul tööd saad saata või tuua Riigikohtusse aadressil Lossi 17, Tartu 50093. Ümbrikule kirjuta kindlasti ka märgusõna „Kaasuskonkurss“.

Töö esitamisega nõustuvad juhendaja ja õpilane oma nime, kooli andmete ja kaasuse lahenduse avaldamisega, kui see jõuab võidutööde sekka.

Parimate tunnustamine

Mõlema vanusegrupi parimatest parimad on oodatud 2027. a veebruaris tänuaktusele ning sellest anname asjaosalistele eelnevalt teada. Lõplik paremusjärjestus selgub sündmusel kohapeal.

Möödunud aastate parimate töödega saab tutvuda SIIN

Lisateave:
Iris Raudsik
Riigikohtu kommunikatsioonispetsialist
iris.raudsik@riigikohus.ee   
+372 5401 1325

Enne teabenõude esitamist soovitame tutvuda ka rubriigiga "Abiks Riigikohtusse pöördujale" – võimalik, et leiate oma küsimusele sealt juba vastuse.

Alljärgnevalt kirjeldame veebilehe vastavust ligipääsetavusnõuetele.

Euroopa Liidus kehtib digiteenuste osutamisel ligipääsetavuse nõue, mida tuleb järgida kõigi avalike teenuste puhul. See tähendab et, teenus peab olema kooskõlas avaliku teabe seaduse § 32 alusel kehtestatud ligipääsetavusnõuetega (need on kehtestatud standardiga EN 301 549 V.3.2.1).

Käesolev avaldus kehtib Riigikohtu hallatava veebilehe https://www.riigikohus.ee kohta, mis peab olema ligipääsetav Avaliku teabe seaduse § 32 alusel.

Töötame pidevalt ligipääsetavuse parandamiseks 

Praegu toimub veebilehe ligipääsetavuse hindamine, mille tulemused avaldame niipea, kui analüüs on lõpule viidud.

Tagasiside

Palun andke ligipääsetavuse probleemide kohta tagasisidet, kirjutades meile: . 

Vastame teile esimesel võimalusel.

Ligipääsetavuse järelevalve asutus

Avalike teenuste veebide ja rakenduste ligipääsetavuse osas teostab järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Veebileht: www.ttja.ee

E-post: info@ttja.ee

Telefon: 667 2000

Käesolev avaldus on koostatud 01.06.2026