Juhatuse liikme haldusvastutus maksejõuetuse korral

Keerulises majandussituatsioonis on paratamatu, et äriühing võib tahtmatult sattuda olukorda, kus ta muutub maksejõuetuks, suutmata täita temale adresseeritud nõudeid. Pankrotiseadusest tulenevalt on võlgnik  maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tasumata nõuete hulgas võivad olla ka maksukohustused, mis on jäänud tähtaegselt tasumata ning muutunud […]

Maksumenetluses kasuta alati õigusabi

Iga isik, nii ettevõtja, kui ka tavakodanik võib sattuda olukorda, kus tuleb suhelda maksuhalduriga või on maksuhaldur algatanud maksumenetluse. Mitte kellegi jaoks ei ole see olukord eriti meeldiv, isegi siis kui kõik asjad on korras ning midagi peljata ei tuleks. Maksumenetluses, mis on haldusmenetluse eriliik, on iseloomulik nõrgema poole s.o maksumaksja olemasolu ning nõrgem pool […]

Riigikohus: Maksupettuse puhul piisab põhjendatud kahtlusest

Riigikohtu Halduskolleegium on 04.06.2013.a teinud otsuse nr 3-3-1-15-13, milles selgitab maksuhalduri tõendamiskoormust maksupettuse tuvastamisel ning jõudnud järeldusele, et maksupettuse puhul piisab maksuhalduri põhjendatud kahtlusest. Riigikohus on leidnud, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud […]

Ettevõtte üleminek vs üleandja õigusvõime olemasolu

Järjest sagedamini pöördub maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu poole, kes väidetavalt on omandanud maksuvõlgnikust äriühingu ettevõtte ning jätkanud sarnast majandustegevust. Sellise maksuhalduri tegevuse seaduslikuks aluseks on maksukorralduse seaduse § 37, mis sätestab, et ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud käesoleva seaduse § 31 lõikes […]